Through His Eyes. Grand Finale

Sellest oli palju aega möödas, kui Oliver operatsioonisaali viidi. Me olime kolmekesi ootesaalis. Ma olin nii väsinud, et jäin lausa magama. Kuid varsti ajas mind Seth üles ja teatas rõõmusõnumeid. "Sa võid nüüd Oli juurde minna, aga ole hästi vaikselt." Noogutasin talle ning püüdsin aru saada, mis toimub. Tõusin siis püsti ning liikusin oma karkudega Oliveri palati poole. Sinna jõudes avasin vaikselt ukse ja läksin sisse. "Kuidas sa ennast tunned?" Küsisin ma murelikult. "Valus, paha." "Ma tean, mida sa tunned." Oli naeratas. Läksin tema poole ning tegin talle ühe õrna musi. "Ma jään sinu juurde, no matter what." Oli silmadesse tekkis õrn sädelus. Ma istusin toolile ning võtsin tema käest kinni. Me istusime lihtsalt ja vaatasime üksteisele otsa. "Luba, et sa ei jäta mind kunagi." Ütlesin ma talle peagi. "Luban, ma ei jäta sind kunagi." Ma naeratasin talle.
Oli möödas mitu tundi, kuni ma palatist välja tulin. Nägin ooteruumis Robertit ja Sethi rääkimas ning kõndisin nende poole. "Kuidas tal on?" Küsisid nad ruttu, kui märkasid, et ma tagasi tulin. "Paremini, kui ma arvasin." "Tahad sa seda meiega sheerida?" "Me oleme jälle koos." Ütlesin ma rõõmsalt ning istusin tema kõrvale. "Mul on sinu üle hea meel. Ma ju ütlesin, et kõik saab korda." "Mhmh, sul oli õigus. Ning ma tänan, et sa mulle toeks olid." "See pole asi, mille eest tänada."
Läks päevi mööda enne, kui Oliver välja sai. Me olime jälle õnnelikud. Sethi ja Roberti vahel olevat ka mingi säde tekkinud.
Otsustasime minna Oliveri poole, sest ta pidi veel siiski pisut puhkama. Vahepeal liitus meiega ka Lee, kes tõi endaga kaasa Mia. Ning sel hetkel märkasin, et Seth Mia eemale tiris ning me kõndisime edasi ja rääkisime juttu. Peatselt jõudsime ka Oliver juurde. Poisid hõivasid koheselt voodi, jättes tüdrukud ilma istekohata. Seth tiris mind endaga kaasa ning siis hõivas Mia minu koha. "Ou, see on minu koht." "Elad üle." vastas ta vaid. "Fain." vastasin ma talle. Ning läksin siis Sethi järel kööki.
"Noh, räägi."
"Ma kolin ära."
"Mida? Kuhu?" küsisin ma šokeeritult.
"Londonisse."
"Miks?"
"Isa sai seal tööd ning me peame kaasa minema."
"Fain..." ütlesin ma kurvalt. "Millal?"
"Reedel."
"Aga.. See on ju homme."
"Ma tean. Usu mind, ma ei taha ka minna, aga midagi pole parata."
"Sa pead mulle kindlasti helistama ja kirjutama ning msnis räägime ka ning sa pead mulle KINDLASTI külla tulema." Seadsin ma kohe oma nõudmised.
"Sa pead mulle ka helistama ja kirjutama ning KINDLASTI ka külla tulema."
"Luban, et täidan seda."
"Siis luban ka mina." Kallistasime veel ja läksime siis teiste juurde.
Oli juba järgmine päev ning me kõik läksime Sethi ära saatma. Kõik olime hästi õnnetud ja ei tahtnud teda ära lasta.
"Ma ei taha minna." ütles ta nutma hakates.
"Me ei taha, et sa lähed. Mitte miski pole siis enam endine."
"Mida ma ilma teieta seal peale hakkan? ütles Seth, pisaraid pühkides.
"Me teeme sinu pärast tuuri siis." ütles Oliver talle.
"Ning me kõik tuleme kaasa." ütles Mia talle ning hakkasime kõik naerma.
"Te peate mulle külla tulema, ausalt."
"Ning sina pead siia tulema, nii tihti kui võimalik!" seadsin ma talle nõudmise.
"Mhmh, ma luban, et tulen." vastas ta mulle.
"Tuled ka juba? Lennuk läheb varsti!" karjus Sethi isa natuke pahuralt.
"Ma pean minema." ütles ta veel rohkem nutma hakates. "Aga ma ei suuda lahkuda." Me kõik kallistasime veel kord teda hästi tugevasti ning siis ta sammus auto poole ja lehvitas samal ajal meile. Ma vaatasin nuttes ning lehvitasin talle. Samal ajal tuli Oliver ja võttis mul käest kinni ja ütles: "Sa näed teda peagi. Ma luban sulle seda." "Ma loodan seda väga." "Me saame ju vaheajal sinna minna. Võtame Roberti kaasa. Teeks talle üllatuse." "Mhmh." "Olgu. Lähme nüüd." Ning me kõndisime minema....


Möödas oli paar kuud ning käes oli vaheaeg. Me läksime Londonisse Sethile külla ning valmistasime talle üllatuse. Ta oli kohutavalt õnnelik ning tal tulid õnnest pisarad silma. Minagi olin õnnelik. Kõik oli jälle endine natukeseks. Ning lootsin, et kõik jääkski endiseks, kuid seda tõenäoliselt ei juhtu...

Through His Eyes. 14

Ma magasin ja nägin und sellest, kuidas ma Oliveriga koos olin. Kõik oli siis nii tore ja hea. Meil polnud muresid ja me olime nii õnnelikud. Meil oli kõigest ükskõik, sest me olime üksteisel olemas. Aga see kõik on nüüd läbi ja igaveseks. Ma pean hakkama saama üksinda, sest muud võimalust tõesti pole. Küll ma seda ka suudan.
Ma tundsin, kuidas mul silme eest mustaks läks ja ma koomasse langesin. Ma kartsin, et see kord olen tõesti suremas. Ma ei taha surra. Ma tõesti ei taha surra. Palun ärge tehge minuga nii. Palun päästke mind. Ma ei teadnud, mis minust saab. Aga ma teadsin, et mind viidi uuesti operatsioonisaali. Seal ma lamasin abitult ja arstid seisid minu ümber. Peagi nad ka lõpetasid, kuid ma ei tea, mis minust saab...
Ma ei tea, kus ma olen ja mis minuga toimub. Ma sooviksin, et ma oleks nagu väike tihane, kes suudaks ära lennata, sellest kõigest, aga ma ei saa. Ma olen suremas. Kõik kohad on tuimad, ma ei tunne ennast. Otsustasin jääda magama.
Magasin natuke aega, kuni uni sai otsa. Polnud midagi teha ja vaatasin aknast välja, ilm oli sitt, vihma sadas või oli see hoopis lörts. Ei tea, vahet pole. Järgmisel hetkel tuli sisse Seth. Tal olid seljas haiglariided nagu minul. "Mis sinuga juhtus?" küsisin imestunult. "Ausalt öeldes, ma ei tea, ei mäleta. Kuidas sa end tunned?" "Valus on. Kõik kohad tuimad." Seth vaatas mulle kurvalt otsa ning lähenes mu voodile, istus sellele ning tegi mulle õrnalt kalli. Väga armas temast. "Ajataju on täiesti kadunud." ütles Seth. Noogutasin talle vastuseks..
Mitu nädalat hiljem sain ma haiglast välja. "Jess, saab lõpuks ära siit." Ütlesin ma rõõmsalt. "Haha, usu mind, siin pole kerge igapäev peale kooli käia." Pakkisime ruttu asjad kokku ning andsin siis oma koti Sethile ja üritasin karguga käimist õppida. Väljas oli ilus ilm ja päike paistis. Astusime haiglast välja, kui kuulsime kiirabi sireenide möirgamist. Ootasime kuni ta mööda sõidab, et siis rahulikult üle tee minna.
Vaatasime, kes toodi haiglasse ning kanderaamiga tõsteti üks pikkade pruunide juustega poiss ja temaga kaasa tuli üks pikem pruunide juustega poiss. "Kas sa näed sama, mis minagi?" küsisin Sethilt imestunult. "Jah." vastas ta. Need olid Oliver ja Robert. Liikusime nende poole ja Seth küsis Robertilt "Mis juhtus?" "Ta üritas end tappa." Läksin sealt edasi Oliveri juurde, silmad märjad. "Miks sa seda tegid?" "Ma ei suutnud enam ilma sinuta." "Aga sina jätsid mu maha ju, mitte mina." ütlesin natukene tigedalt. "Ma tean. Ja see mulle kõige rohkem haiget teebki." Vaatasin talle märgade silmadega otsa ja silitasin ta põske ning ütlesin vaikselt "Ma armastan sind." "Mina sind ka." vastas Oliver ning ta viidi operatsioonisaali.
"Tule, lähme käime kodus, ma arvan, et sa tahad kordki puhtaid riideid selga." Ütles Seth mulle ning ma noogutasin ja läksime minu poole. Seth aitas mul riideid otsida ning tegi mulle süüa. Peagi läksime jälle haigla poole tagasi. Ootesaali jõudes nägime Robertit pea põlvedel ootamas. "Kuidas tal on?" küsisin talt koheselt. "Uudiseid pole. Ma ei saa aru, kuidas ma võisin ta sinna üksi jätta." "Rahu, kõike ei saa ju ette näha." ütles Seth talle kohe lohutavalt ja silitas ta selga. Robert tõusis püsti ja ütles" Ma ei saa aru, miks kurat ta seda tegema pidi?" "Sest ta armastab mind ja mind polnud temaga." Vastasin ma selle peale. "Tema jättis ju sinu.." ütles Robert segaduses. "Jah.." vastasin talle ning muutusin jälle kurvaks. Seth tuli minu juurde, kallistas mind ja ütles" Kõik saab korda." Ma vaid ohkasin...

Through His Eyes. 13

Ma vedelesin pikali maas, ma ei suutnud ennast liigutada. Kõik kohad olid valusad. Tundsin, et olen suremas, mul oli raske hingata. Ma ei suutnud silmi lahti teha, kuid kuulsin, et kiirabi tuli ja mind viidi haiglassse. Tundsin, kuidas Seth hoidis mu käest kinni ja nuttis. Ma kartsin. Tohutult kartsin, et suren. Me vist jõudsime haiglasse ja mind viidi kohe kuskile operatsioonisaali. Seal anti mulle tuimestus ning ma sulgesin silmad ja kaotasin teadvuse..
Ma nägin, kuidas see juhtus. Ma ei tea kuidas, aga ma oleks olnud nagu mingi kõrvaline isik seal vaatamas. See kõik oli nii keeruline. Oliver tuli, ma tormasin üle tee, Oliver järgi ning auto ajas mu alla. See kõik juhtus liiga kiiresti, et üldse reageerida. Miks pidi üldse Oliver seal olema? Miks? Miks poleks ta võinud kuskil mujal minu juurde tulla, sest siis poleks minuga seda juhtunud. Hetkel on mul tohtult valus ja ma tunnen, et sureksin. Ma loodan väga, et jään elama. Ma ei taha surra. Ma kardan surra. Eriti siin, üksinda. Abitult.
Ma avasin silmad. Nägin, kuidas kõik sebisid minu ümber. Keegi süstis mulle midagi, keegi veel askeldas tilgutiga ning kolmas uuris südametööd. Ma üritasin kätt liigutada, kuid ei suutnud, valus oli. Tervest kehast käis valu läbi. Mul oli tunne nagu ma oleks olnud haiglas juba mitu nädalat, et ma oleksin olnud koomas. Ma ei saanud midagi aru, mis toimub. Ma otsustasin alla anda ja silmad sulgeda...
Mingil hetkel tundsin ma, kuidas miski soe oli mu käe ümber, ma avasin silmad ja see oli Seth, kes nuttis. Ta oli täiesti löödud. Ta oli suures šokis. Minu õnnetus tuli talle suure löögina. Mul oli temast kahju. Ma liigutasin sõrme ning ta tõstis suure kiiruga pea. "Kaua ma siin olnud olen?" küsisin hädiselt. "Ma ei tea, kuus tundis umbes. Kuidas sa end tunned?" küsis Seth murelikult. "Halvasti, igaltpoolt valutab." "Katsu veel magada, ma ei jään siia." Noogutasin talle vaevu. Soovisin headööd ja jäin magama...

Through His Eyes. 12

Sethiga koos olles suutsin ma olla rõõmus. Mu tuju läks iga hetkega aina paremaks ning meil oli täitsa tore. Kuulasime tema iPodi, jõime teed ja aegajalt ulatasin Sethile kraadiklaasi, et ta end kraadida saaks. Palavikku tal õnneks polnud, mis oli ainult tore. Mingi hetk olime ka magama jäänud. Ma ei saanudki aru, kui ma magama jäin, see juhtus kõik nii kiiresti. Hommikul ärgatse küsisin Sethilt, kes samalajal kassi paitas " Kas ma tõesti jäin magama?" "Paistab nii." vastas ta mulle, "Süüa tahad?" Tundsin kuidas mu kõht korises ning noogutasin talle rõõmsalt. Ajasime end püsti ning kõndisime külmkapi juurde, et otsida midagi süüa. Me sorisime päris pikalt, kuigi ega seal midagi süüa ei olnud. " Lähme minu juurde." tegin ma ettepaneku. Seth oli nõus ning ütles:" Ma lähen vahetan kähku riided." "Hea küll, ma lähen käin netis korra." vastasin talle. Hakkasin juhuslikult Sethi pilte vaatama. Seal oli igasuguseid pilte. Nii minust, temast ja teistest lahedatest. Kuid siis vaatas mulle järsku otsa pilt Olist. Ma muutusin koheselt kurvaks. Sel samal hetkel tuli Seth ja küsis " Mida sa teed?"
"Kust sa selle pildi said?" küsisin uudishimulikult. " Ta on minu sõber ka." " Kas sa võiksid selle kustutada või kuhugi kuhu ma ei näe, selle panna ?" küsisin paluvalt. Selsamal hetkel tekkisid mu silmadesse pisarad. Seth tuli minu juurde ja kükitas mu kõrvale ning palus vabandust. Ma nutsin väga hullusti. Ma polnud kunagi nii nutnud. Ma olin täiesti metsas omadega. Seth üritas mind lohutada, kuid väga palju sellest abi polnud. Vahepeal sosistas Seth " Kõik saab korda, kõik saab korda." Kuid ma kahtlesin selles. Kõik on kaugel normaalsusest. Varsti sain ma ka nutetud ning Seth küsis "On parem?" Noogutasin talle. "Oled valmis minema?" Noogutasin talle uuesti ning me läksime.
Astusime majast välja ning rääkisime millestki, mida ma ei mäleta ning ühel hetkel sain ma šoki. "Mis on?" küsis Seth koheselt. " Vaata otse ette. " Näitasin näpuga. Seal oli Oliver. Ma olin murdumise äärel. Ning peagi oli ka Oliver meie juurde jõudnud. " Kas me võiksime palun rääkida?" Küsis ta minult. "Millest meil veel rääkida on?" vastasin talle ning hakkasin üle tee minema. " Palun.." ütles Oliver ning tuli mulle järgi ning põmm...

Through His Eyes. 11

Nutsin veel kaua ning ei tahtnud enam midagi teha. Läksin istusin omaette diivanile ning võtsin kätega ümber jalgade ning panin pea põlvedele ja nutsin. Ma tahtsin ära minna, aga ei saanud. Seth oleks aru saanud, et midagi on valesti ning just sellel samal hetkel nägin ma teda sisenemas Robertiga ning Robert hoidis temalt ümbert kinni. Pühkisin pisarad ja lähenesin kiiresti Sethile. "Ma viin ta koju." Ütles mulle Robert rahulikult. "Miks? Mis juhtus ? küsisin ma murelikult. " Ta on haige. Palavikus." " Sina ja haige ? Mismoodi ?" Seth ainult noogutas. " Ma tulen ka." ütlesin lõpuks. "On ehk parem, kui ta saaks kõigepealt veits magada." Ütles Robert mulle natuke tigedalt. "Olgu, ma tulen siis homme sinu poolt läbi." Kallistasin Sethi hüvasti jätuks ning sosistasin kõrva, et ta ruttu terveks saaks. Ta noogutas ja palus, et ma ta asjad tooks. Ma lippasin ruttu tema asjade poole, võtsin need kätte ning viisin temale. Peale seda ta lehvitas ja lahkus. Mina muutusin jälle kurvaks. " Tore..." mõtlesin ma ning läksin Craigi juurde. " Noh, kuidas pidu meeldib ? " küsis ta mult. " Ei, täitsa lahe on. Aga ma vist minema." " Miks ?" küsis ta kurvalt. " Seth jäi haigeks ja mul veits sitt olla." " Aaah. Olgu. Anna mulle on number, ma helistan sulle millalgi vms." " Tavai." Andsin talle oma numbri, tegin gangsta hüvastijättu kõigiga ning läksin välja. Võtsin taskust oma mpka ja kuulasin muusikat, otsisin meelega maseloo. Oceana-The Abortion Plan oli sel hetkel vägagi sobiv. Jalutasin aeglaselt koju ja tegin vahepeal isegi ühe suitsu. Rahustas veidi maha. Vaatasin kella. Kell oli pool 2 öösel. Väikene uni hakkas juba tasapisi tekkima. Jalutasin ja mõtlesin kõigest ilusast, mis oli Oliveriga. Tegi mind kurvaks, aga nutma ei ajanud. Kell 2 olin ma kodus ning peale seda võtsin üleriided seljast ning heitsin voodisse. Paari minuti pärast magasin sügavalt. Öö oli vaevaline, nägin unenägusid, mida ei tahtnud näha ning hommikul ärgates oli padi märg. Ohkasin ning tõusin voodist välja. Panin mingid suvakad riided selga ja lohistasin end kööki. Võtsin külmkapist ühe väikse joogijogurti ja piima ning otsisin kausi ja hommikuhelbed. Valasin need kaussi ja sinna peale piima. Panin teleka tööle ja otsisin MTV'd. Peale seda olin kurb ning mõtlesin, et külastaks Sethi. Vaatasin kella. Kell oli 1. Tormasin ruttu pesema. Peale seda sättisin end ja võtsin kapist mingid riided ja laua pealt telefoni ja mp3 ning väljusin kodust.
Tee peal jäi ette mulle putka ning ostsin sealt suitsu. Tegin ruttu enne minekut ühe ja peagi olin kohal. Vastu tuli mulle Robert. " Kuidas tal on?" küsisin suure uudishimuga. " Väiksem palavik kui eile, aga siiski haige. Sa lähed sinna ? " " Jah. Mis siis ?" " Ei midagi. Ta tunneb sinust puudust vist. Aga.. Suitsu saad anda, pole saanud korralikult magada, kuluks üks rahustav asi ära." " Jah, loomulikult." Ulatasin talle paki ning ta võttis sealt ühe. " Olgu, tänan. Ma nüüd liigun. " " Olgu. Tsau." Surusime kätt ja liikusin siis korterti välisukse poole. Liikusin trepist üles ning jõudsin Sethi ukseni. See oli lahti. Läksin sisse ning nägin, et Seth magas. Istusin tema ette maha ning sosistasin talle kõrva. " Äratus, unimüts." ning tegin talle kalli. " See võib nakatuda." Hoitas ta mind. " Siis oleme koos haiged." vastasin ma rõõmsalt. " Aah.. Ma peaaegu unustasin. Ma tõin sulle midagi." Sobrasin taskus, šokolaadi otsides. " Eile, kui ma tagasi nende juurde läksin siis teised küsisid, kuhu sa kadusid ning ma vastasin, et sa jäid ootamatult haigeks ja siis nad kirjutasid sulle selle kaardi ja soovisid head paranemist." Seth muutus rõõmsamaks. " Aww.. Nii armas. Kuidas pidu oli?" Muutusin kurvaks. " Pärast sinu ära minekut igav. Läksime Oliga lõplikult lahku eile. " Seth pani käe mu õlale. " Miks?" " Ta ütles, et ei suuda nii jätkata, kuid armastab mind igavesti.." Hakkasin nutma. Seth kallistas mind kõvasti. "Kõik saab korda" ütles ta üsnagi vaikselt. " Ma tean, et kunagi saab." vastasin talle, ning ta kallistas mind veelgi tugevamalt. " Saab. Ma olen sind ennegi murdununa näinud. Sa vajad lihtsalt tuge.." Istusin temast natuke kaugemale. " Aitäh." ütlesin väga vaikselt. " Mille eest?" küsis ta imestunult. " Et sa mul olemas oled." Ta naeratas ning kallistas mind tugevamalt...

Through His Eyes. 10

Tundus nagu läheks Sethil terve igavik. Ta sättis ja sättis, aga valmis ei saanud. Ma vaatasin tasapisi kella ning lõpuks ta ilmus. Ning tal olid jalas kontskingad. " Uau, Seth, ega sa missinäitusele ei lähe." ütles Lee irooniliselt. Seth togis teda. " Ei lähegi, aga mõtlesin, et võiks midagi paremat selga panna. " " Teadegi, aga tea, et Craig on minu." Ütlesin evidi naljatades. " Ei puutu, ma otsin Robertit." ma tõstsin käe ning lõime plaksu ning hakkasime liikuma. Maa oli tunduvalt pikem kui BMTHi proovikani, sest see oli teises linna otsas. Me kõndisime ja tegime vahepeal mõned suitsud ning peagi olime siis ka kohal. Oli kuulda, et muusika mängib ja pidu oli täies hoos, mis sai kinnitust siis kui sisse astusime. Seal oli räige lebra ning rahvas siblis ringi. Ning siis märkasin ma teda ning jäin vaatama, ta rääkis oma semudega ning naeris ja vaatas minu poole ning noogutas, noogutasin vastu ning nägin, et ta viipas käega, et ma sinna läheks. " Ma lähen käin korra ära, hiljem räägime, eks?" " Jookse armunu." Vehkisin käega ja läksin Craigi juurde. " Hei, ma olen Craig." Ning ulatasin käe surumiseks. " Ohoh.. Ma olen ka Craig." ning me surusime kätt. " Jah, ma tean. Sa oled ju Blessthefalli eks-vokalist ja Escape The Fate praegune. " " Jah, just. " Meeldib sulle ? " "Oojaa, ja kuidas veel." " Ohoh, siis on tore." " On." " Juua tahad?" " Ikka, jah." Ning läksime võtsime õlut ja rääkisime siis veidikene juttu. " Ou, ma lähen otsin oma semu üles ja teen suitsu." " Olgu, ma ootan sind. " " Ma tulen tagasi, peagi. " ütlesin talle ning ta noogutas. Läksin välja ning nägin Sethi ja Robertit seal. " Noh, kuidas kulgeb? " küsis ta mult. " Hästi, Ta on nii lahe. Nad kõik on lahedad. " Ütlesin erilise vaimustusega. " O hai, Robert! " ning ulatasin talle käe, mida ta vastu surus ning noogutas. Ma sehkendasin oma pruuni kendi pakki kallal, mille mult lõpuks Seth ära tiris ning lahti tegi. " Ma oleks ise ka saanud." ütlesin talel solvunult ning nägin Robertit omaette muigamas. " Oleks sa jee, 5 aastane saab ka kiiremini pakki lahti. " ning selle peale solvusin veel rohkem. Tegin suitsu ära ning küsisin: " Tuled ka pärast?" " Sisse, ja muidugi, külm on." Noogutasin ning palusin tal kiiresti teha, ta noogutas vastuseks. Läksin Craigi juurde tagasi. " Jou." " Jou, jou. " Nägin Sethi sisse tulemas ning ütlesin Craigile " Oota, ma tulen kohe tagasi." ning saabusin peagi Sethi enda järel tirides. " Craig, see on seth, mu parim semu." " Meeldiv tutvuda." vastas Seth. " Ma olen sinust palju kuulnud. " Craig muigas ja Seth läks jooki võtma. Järgmisel hetkel läksin minagi uut jooki võtma ning minu juurde ilmus Oli. " Ma pean sinuga rääkima!" ütles ta mulle tuimalt. Läksin tema järgi natuke vaiksemasse kohta ning ütlesin: " Räägi, ma kuulan." " Ma armastan sind väga, ning ma ei taha seda teha, aga ma ei suuda enam teistmoodi. Anna andeks, aga ma jätan su maha. Ma armastan sind, aga ma ei suuda muud moodi." Ma hakkasin nutma ning küsisin: " Kui sa mind armastad, siis sa ei teeks seda juu." " Anna andeks, aga ma ei saa muud moodi." Ta kallistas mind ning kadus rahvamassi. Jättes minu sinnasamasse. Ma istusin põrandale maha ja jäin sinna nutma.....

Through His Eyes. 9

Peale kooli läksin koju, vahetasin riided ära ning läksin uksest välja ja linna. Kõndisin ja kuulasin mpkat. Tuli Watchout! There's Ghosts-Never You ning ma muutusin kurvaks. See meenutas mulle Oliveri ja kõike toredat, mis meie vahel oli, aga nüüd on kõik nii sitasti ja ainult tülitseme. Hoidsin end tagasi ning kõndisin siis Alexiga kokku saama, ta oli juba kohal. " Hei. " ütles ta mulle, "Tsau." vastasin ma emotsioonitult. Me rääkisime juttu ja siis järsku hakaks ta mind Geiks sõimama ning sõimasin vastu. Peale seda tõmbasin uttu ning otsustasin, et käin proovikast läbi. Ma kõndisin sinna ja vahepeal ka kalpsasin ja nägin, et seal ei toimunud midagi, ainult Lee mängis kitarri. " Ou. Kus teised on?" " Maa ei tea. Ma tulin harjutama. " " Kaua sa siin olnud oled?" " Poolteist tundi. " " Lähme, teeme midagi? " " Hea meelega." ning ta pani kitarri ära ja tuli minu juurde ning me läksime. Olime kõndinud veits ning siis otsustasime, et helistame Sethile. " No räägi. " vastas ta oma ragiseva ära joodud häälega. " Kus sa oled?" küsisin ma rõõmsalt. " Kodus, kus veel?" " Oh väga tore, me tuleme sinna siis. " " Kes me?" " Mina ja Lee." " Ohoh, kus sa teda kohtasid?" " Alex pidi ära minema ning ma käisin proovikast läbi ja leidsin ta sealt kitarri harjutamas. " "olgu, liigutage end siis. Millal te jõuate? " "Kuskil 5 minuti pärast, me oleme nurga peal. " " Olgu, tulge üles, te praktiliselt juba elategi siin ju." "Jajah." ning panin ära. Kõndisime siis kohale ning läksime trepist üles ja lärmasime ning särki-värki. Seth küsis " Kas te kordki vaikselt tulla ei saa?" "Ei, siis sa arvaksid, et keegi murdvaras tuli. " Ütles Lee naerdes. Seth mossitas ning ütles siis " Erinevalt teist on mul veel hea kõrvakuulmine ning suudate ka murdvargaid mängida kui peale kahte tundi magamist mulle TERE HOMMIKUST kõrva karjusite." " Jaa, suudame." ütlesime me naerust kõveraks minnes. " Haahaa, sorri et naerda unustasin" ütles Seth solvudes ning chatis msnis edasi. Peale seda lõpetasime naermise ja palusime vabandust mille peale ta meile käega vehkis. Hetk hiljem helises Lee telefon ning ta läks välja, et rääkida.
" Noh, mis tegite Alexiga?" küsis Seth mult kulme tõstes. " Kaklesime." vastasin ülimalt rahulolevana. " Miks?" küsis ta ning hakkas naerma. " Niisama, sõimas mind geiks, ise on hullem gei." "No shit." ütles ta ning naeris veel rohkem. " Jaa, naera pealegi. " ütlesin seda hästi tõsiselt. " Sorri, aga erinevalt sinu arusaamast on see naljakas. " vastas ta. " Jaajaa.. " Ütlesin mossitades ning vaatasin aknast välja.
Hetke pärast tuli Lee tagasi. " Ou, peole tulete?" küsis ta " Kes, mis, kus?" küsisime me kui ühest suust. " Telle, Alex, Ryan, Robert, Max ja paljud muud. Craigi proovikas. Ahjaa, tema ka. " " Craig?!?!?!" ütlesin ma särvate silmadega. ma ei suutnud seda uskuda, minu esimene iidol. " Ee. Jah." vastas Lee ning ma tõusin põsti ja tirisin neid uksest välja. "OOTA!" " Mis on?" küsisin ma solvunult. " Esiteks, me pole su koerad, keda sa tirida võid ja teiseks, lase ma panen riidesse, ma ei kavatse nii välja tulla." ning ta osutas oma maikale ja lühkadele, mille peale Lee muigas. " Olgu, tee siis ruttu. " ütlesin ma ning lükkasin teda siis. " Liigu kiiremini, paluuun. " "Jaa, juba jooksen. "

Through His Eyes. 8

Oli möödas kolm kuud. Praktiliselt kõik oli minu jaoks perses. Oliveriga tülitsesime koguaeg, koolis ei läinud hästi ja üldse polnud hea elu. Praktiliselt iga päev tülitsesime Oliveriga. See ei olnud enam tore ja ma ei kannatanud seda enam.
Ma astusin kooli uksest sisse ning siis tuli Oliver ning me tülitsesime. Ma ei viitsinud seda kuulata ning läksin siis minema. Nägin Sethi ja Leed ning liitusin nendega ja kõndisin mata klassi, tuju suht sitt. " Dude, sa istud vist täna Alexiga." ütles Seth ning minu silmadesse tekkis õrn sädelus ja õnnelikkus. Kogeledes vastasin talle " Eee.. Emmm.. Ok-kei." Ning teised naersid ja ma läksin istusin oma kohale Alexi kõrval. " Hei." " Tsau." vastas ta mulle. Ma vaatasin teda, aga ei julgenud midagi rääkima. Olin liiga häbelik ning siis tuli õpetaja klassi ning alustas tundi. Tund möödus ühtemoodi, ma vaatasin silma nurgast pidevalt Alexit ja tahtsin rääkida, kuid ei julgenud temaga vestlust alustada, kuid siis küsisin " Kuule, saad sa mind selle võrrandi lahendamisel aidata ?" ning tegin oma nunnu nägu. Ta vaatas algul imeliku näoga kuid siis vastas " Jaa, ikka. Mida sa ei oska ?" "Ma ei saa sellest aru." "Heh." ning ta seletas mulle ja me hakkasime rääkima ning meil jutt klappis ja kõik oli tore, ma suutsin isegi oma mured Oliveriga ära unustada. Enne tunni lõppu ta küsis mult " Sa kokku ei taha saada?" " Ikka tahan. " " Tore. Olgu, saame linnas seal Starbucki ees kokku. Sobib?" Noogutasin ning läksin Sethiga järgmisesse tundi. " Mille pärast te täna tülitsesite?" " Ikka see sama jama." " Kas te ära ei tüdine sellest juba?" " Ma tahtsin ammu selle teema unustada aga ta on põikpäine ja ei anna alla. See viskab üle." " Jaa, ma usun. Mis teema sul Alexiga on?" " Ta on... Lahe." "Ohoh, poleks arvanud, et seda sinu suust kuulen." " Me saame täna kokku." "ÜÜÜ!" ning selle peale ma togisin teda ning läksime järgmisesse tundi....

Through His Eyes. 7

Olime peagi proovikas ning läksin istusin diivanile ja kuulasin kuidas Oliver häält lahti skriimib. Mõne hetke pärast saabus ka Seth ning ta istus mu kõrvale. Ma jõllitasin teda põnevil näoga. " Noh?" alustasin ma kohe küsimuste pommitamisega. " Mis noh?" " Kus sa oled olnud eilsest õhtust saadik?" " Curtise juures olime." " Ohoh. Mis te tegite?" Küsisin hästi uudishimulikult. " Ära päri nii palju." " Keegi skooris eile." " Erinevalt sinust ei kepi ma koguaeg." Ma läksin näost punaseks ning Seth muigas. Tegin solvunud nägu ja pöörasin pea ära. Natukese aja pärast tirisin ta mu välja ning pakkus suitsu, keeldusin viisakalt ja osutasin oma kendi pakile taskus. " Solvusid?" Küsis ta peatselt. " Ei." ning hakkasin naerma ning seda tegi ka Seth. " Mis teete siis täna? Olete sinu juures?" küsisin ma uudishimust. " Ei, mul on imekombel vanemad ja vend kodus täna. " Jack kodus ? Whoa. See on midagi uut." "Mhmh, aga igatahes tiirlseid nad meie ümber koguaeg. Süüa ka ei lasknud. " Selle peale hakkasin ma kohutavalt naerma ning Seth ei saanud, mis mul hakkas. " Mida sa naerad?" "Ei midagi." ning hakkasin veel rohkem naerma. " Sa oled võimatu mees." Ma vakatasin. " Sa ütlesid mulle mees?" Olin ma imestunud. " Jaa, mis siis ?" "Juhuu!" ütlesin ma uhkelt. Seth ei saanud midagi aru, viskas koni maha ning avas ukse. Läksime siis ning nägin, et rahvas oli kogunenud. " Mis siin toimub?" küsisin Oliverilt. "Mingi pidu vist." " Olgu. Tuled sa ka või jääd siia?" "Ma jään." "Olgu. Ma lähen. " ütlesin ma väikse kurbusega. Kallistasin Oliver ning tegin musi ja lahkusin. Läksin uksest välja ning märkasin Sethi ja Curtist. Nemad mind ei märganud. Hakkasin mpkat kuulama ning kõndisin aeglaselt koju. Tuli mingi rahulik lugu ning mu tuju muutus kurvemaks. Ma jalutasin ringi ning mul pisarad voolasid. Ma ei teadnud põhjust, aga nutsin. Peagi jõudsin koju ning läksin magama..

Through His Eyes. 6

Ärkasin üles, kuna tundsin oma põsel soojust. Need olid Oliveri huuled. " Õõõh... Mis kell on?" Küsisin ma uniselt. " Neli. " " Kooli vist juba läbi?" Ta noogutas naerdes. Ma panin riidesse ning hakkasin kööki minema ja avasin külmkapi ning mulle jõudis siis kohale, et see pole minu kodu. Lükkasin ukse kinni ning ütlesin punastades " Oih.. Ma unustasin, et ma sinu pool olen." " Ei ole midagi. Võid vaadata." Tegin külmkapi ukse uuesti lahti ning märkasin ühte redbulli ja õuna. Võtsin need ning lükkasin ukse kinni ja muiates läksin Oliver tuppa. Järgmisel hetkel ilmus ka tema võileivaga. " Head isu!" ütlesin talle ning jõin red bulli. " Sullegi." vastas ta vaikselt ning pani muusika mängima. Imestasin loo üle, kuna ei arvanud, et ta teab seda lugu. Selleks oli Ladytron-Ghosts. " Sulle meeldib see lugu?" " Jaa. " " Mulle kaa!!" ütlesin ma eriti õnnelikult ning jõin red bulli lõpuni ning krabasin siis taskust suitsupaki. " Kus ma teha saaksin?" Ta juhatas mu rõdule, mis oli ülisuur ning mu suu vajus ammuli. See kõik oli nii fantastiline, see vaade mis siit avanes ning see, milline see rõdu välja nägi. See nägi välja isegi suurem kui mu tuba. Ma panin siis suitsu ette ning Oliver vaatas mind. " Sa peaksid maha jätma. See rikub su kopse. Samuti peaksid sa ka red bulli mitte jooma, ausalt. Need rikuvad su tervist." " Olgu, taimetoitlane. Ma üritan." " Mh.." kuulsin ma Oliveri vaikselt ütlemas ning ta istus siis toolile ja vaatas päikest. Hetk hilje tormas ta kähku rõdult minema ning tuli hiljem tagasi kahe õlle pudeliga. Ulatas ühe mulle ning võttis teise endale. ma viskasin pooliu suitsu minema ning vaatasin siis suitsupakki ja viskasin selle ka minema. Otsustasin, et jätan maha ning ei riku oma tervist nii palju. Me istusime rõdul, jõime õlut ja vaatasime ringi. Rääkisime ka juttu ning vaatasin siis kella. Kell oli pool 8 ning otsustasime, et lähme proovikasse. Võtsime oma õlled ning läksime majast välja ja üle tee....

Through His Eyes. 5

Otsustasime minna natuke vaiksemasse kohta, kus eriti inimesi koolis ei liigu. Istusime sinna nurka ning ma panin pea Oli õlale. Mõni hetk peale seda ta ütles: " Craig, ma pean sulle midagi ütlema. " Ma tõstsin pea ja vaatasin talle otsa. " Ma armastan sind. " ütles ta järgmiseks. " Mina sind ka. " Ta hakkas mind suudlema ning sel hetkel helises kell tundi. Oliver saatis mu klassini ning teretasin siis Sethi ja Curtist ning jätsin Oliveriga hüvasti ja siis ma läksin Sethi järel klassi.
Tunniks oli matemaatika, kuid meil ei tulnud matemaatikast eriti välja. Me rääkisime Sethiga juttu, kirjutasime kirju ja kuulasime muusikat. Kuid järgmisel hetkel viskas õpetajal üle ning karjus meie peale: " Palun ärge kudrutage seal nagu noored armunud. Pange kodutöö kirja. " Me ei teinud sellest väga välja ning järgmisel hetkel tormasin ma kiiruga klassist välja, sest kell oli helisenud. Oliver oli ukse taga, nägin samuti ka Curtist. Läksime Oliveriga ruttu kooli nurga taha suitsule ning amelesime ka natukene. Jõudsime enne tunni algust kohale ning tund oli meil koos. Seth ja Curtis juba sebisid tagumises reas ning läksime ka nende kõrvale.
Enamus inimestest tunnis magas, teised passisid niisama tühja ning meie olime need, kes lobisesid ning ka vahepeal kaasa töötasid. Peagi oli ka tund läbi ning läksime sööma. Me Oliveriga tormasime ruttu ühe laua juurde ning istusime nurka, kust meid polnud kõigile näha. Mingi hetk liitus ka Mia meiega ning ta istus siis Mattide vahel. Nagu aru saada, oli ta väga õnnelik, et sai bändi tüüpidega ühes lauas istuda.
Peale kooli läksime me bändikasse. Mingi hetk, kui teised pille häälestasid, kadus Seth koos Curtisega ära. Meil tuli Oliveriga naljakas idee minna luurama neid WC ukse taha. See tegi nalja ning me itsitasime ja kuulasime, kuid eriti midagi kuulda polnud. Mingi hetk hõikas Seth meheliku häälega, mis peaks tegelikult naiselik olema " Kaduge ära! " ning siis otsustasime ise minna nurga taha amelema, kuid meid tabas teolt Lee, kes kutsus Oliver proovi tegema. Me punastasime ning läksime siis sinna. Ma istusin diivani peale ning peagi saabus ka Seth. Nägu täiesti punane. Muigasin tema üle. " Mida? " küsis ta. " Ei midagi. " vastasin ma naerdes ja üritasin nestead mitte sülle ajada. " Räägi välja! " ehmatasin selle peale, tegin süütu näo ning tõstsin käed üles. " Ausalt, mitte midagi ei ole. " vastasin talle. Kuigi oli näha, et ta ei uskunud mind. " Ma tean, et sa käisid ukse taga kuulamas, nii et räägi. " " No ma ei saa, te sobite nii hästi kokku. " " Ja kuidas sul Oliga on? " " Super." ning tegin talle silma. " Dude you're so in love! " karjus ta mulle kõva häälega. Sel hetkel valitses vaikus ning kõik vahtisid meie poole, nägin et Oliver vaatas mulle muheledes otsa ning pärast seda vaatas Sethi. Kuid ei saanud aru, mis ta talle seletas. Nägin, et Seth noogutas ning see ajas mind segadusse.
Pärast proovi kadusid Seth ja Oliver ära. Sain nüüd lõpuks aru, et nad läksid rääkima. Istusin terve selle aja diivanil ning kuulasin muusikat. Vahepal rääkisin ka Leega juttu ning ta tundus täitsa huvitav tüüp. Peagi saabusid ka nemad, Oliver tuli minu juurde, kallistas mind ning märkasin, et Seth sosistas Curitsele midagi ja peale seda andis mulle märku, et me läheks. Jätsin teistega hüvasti ning siis lippasin talle järgi. Jõudsime välja ning alustasin kohe pommitamist: " Millest te rääkisite nii kaua ?" " Tahad ausat vastust? " " Ei tead. Muidugi!!!" " Sinust, temast, teist, minust, Curtisest. Happy?" " Mida täpsemalt? " üritasin ma kangesti teada saada. " Ära päri nii palju, küll sa teada saad peagi. " " Mh.. Sa tekitad minus aina suuremat huvi. " ütlesin ma enamvähem solvudes. " Asi poleks eriline siis, kui ma seda praegu sulle ütleks! " " PALUUUNNN!!!!" Anusin ma teda nii hästi kui oskasin ja olin peatselt valmis põlvili laskuma. " Ei ütle. " vastas ta oma vastiku negatiivsusega. " Aga mida te siis sinust ja Curtisest rääkisite, see pole ju saladus ?" " Igast asju, kuidas mu tunded on ja värki.." " Mis sa talle kõrva sosistasid? " " Omad asjad. " " Ma saan nagunii teada ju. " mõtlesin natuke ning mu näole tekkis suur muie. " Sa ütlesid talle et armastad teda!!!" ütlesin talle võidurõõmsalt. " JAA!!!!" vastas ta mulle iroonitsedes ning rikkus mu võidurõõmu. " Sinu irooniast ei saa kunagi aru." ütlesin talle segaselt. " Ma tean seda." vastas ta mulle üleolevalt. Peagi jätsime nurga peal hüvasti ning kallistasin teda ja läksin siis koju. Koju jõudes panin muusika mängima ning läksin külmkapi kallale. iTunesist tuli Mutemath - You are mine. Sel hetkel meenus mulle Oliver ning unustasin end külmkapi juurde. Hetk hiljem võtsin külmkapist õuna ning red bulli ja läksin siis oma tuppa tagasi. Peagi tuli Oliver msni.

Oliver says:
Hei :*
Craig says:
Hei. :*
Oliver says:
Sa minu poole ei viitsi tulla?
Craig says:
Suurima hea meelega, aga kus sa elad?
Oliver says:
Proovikast üle tee, selles suures majas.
Craig says:
Omg, mulle meeldib see maja. Ma kohe jooksen.

Ning logisin msnist välja. Panin muusika kinni ning võtsin oma õuna ja red bulli ning läksin esikusse. Panin oma slipid jalga ning tormasin välja.
Kõndisin natuke aega ning jõudsin siis kohale. Läksin maja ukse taha ning koputasin uksele. Oli tuli mulle vastu, seljas must ilma varrukateta särk. " Üüü. Nice." ütlesin ma talle ning ta muheles ja kutsus mu sisse. Ma vaatasin majas ringi. See oli nii kuradima suur ning see meeldis mulle väga. Peagi juhatas ta mind enda tuppa. See oli vinge. Kaks seina toas olid mustad ning kaks punased. Punaste seina juures oli must laud ning musta seina juures punane voodi. Ma istusin ta voodi peale ning vaatasin ta tuba. Mulle meeldis ta tuba väga ning ta istus siis mu kõrvale ning vaatas mind. Mõni hetk hiljem meie pilgud kohtusid ning ta suudles mind. Paar hetke hiljem läksime teki alla ning riided olid juba järgmisel hetkel põrandal.
Magama jäime umbes 3 öösel....

Through His Eyes. 4

See oli ei keegi muu kui Oliver. Ta tiris mu ülal korrusele ühte tuppa, mille uks oli üleni must ja postreid täis. Ta lükkas ukse kinni ning siis tuli istus voodi peale, minu kõrvale. Ta vaatas mulle otsa ja mina talle ka häbelikult oma tuka tagant. Kuid hetk hiljem ta lähenes mulle ning suudles mind. See mõjus joovastavalt ning ma tundsin end väga õnnelikuna. Sel hetkel tundus mulle, et aeg oli peatatud, kuid kahjuks ma eksisin, sest peagi saabus uksest sisse Seth koos teiste Oli semudega. Seth hakkas naerma, ning siis me märkasime, et nad seisavad uksel. Me tõmbasime ruttu teki sisse peitu ning Oli semud ütlesid: " ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ!!! " mille peale me punastasime ning ma tundsin suurt piinlikust ." Me siin.. eem.. " alustasin ma kokutades ning Seth ütles " How cute! " ning istus meie juurde ning patsutas meie juukseid ja me tõmbusime veel rohkem teki sisse. Kuid õnneks läks ta arvutisse, sest myspace on tema jaoks elu. " Wannabiide värk " mõtlesin ma. " Noh, mis te passite seal nüüd nii vagusi. Pange riidesse ja lähme. Amelete teine kord. " ütles Seth ning lahkus. " Oeh, see oli piinlik. " ütlesin ma Olile. " Jaa, ja mitte vähe! " Me panime ruttu riidesse ning suudlesime veel üksteist ning läksime peegli ette soenguid sättima ning siis muigasime ja läksime alla, võtsime juua ning läksime välja, kus olid teised ning liikusime tagasi parki, kus me päeval olime. Ühel hetkel lahkusid meie seltskonnast Curtis ja Seth ning me jäime kahekesi. Me istusime ja rääkisime juttu, vahepeal ka amelesime ning millalgi otsustasime, et peaks Sethile helistama. " Kus kurat sa oled? Mitu tundi kadunud juba. Kus Curtis on? " " Tere sullegi. Kuskil bensuka juures olevas metsas pingil istun. Ta on minuga." " Tulete tagasi ka või jäätegi amelema? " " Erinevalt sinust me ei amele ja liigume küll, kunagi. " " Sellel teemal me ei räägi. " " If you say so.." " Aga olgu, tulge siia. Igav on. " " Eks jah. Vaatab. " Ning Seth katkestas kõne ära. " Noh, millal nad tulevad? " " Varsti. Vist.. Ma ei tea. " " Ta ei öelnud. " " Olgu. " vastas Oli ning tegi mulle musi. Me istusime ja istusime ning külmetasime oma tagumikud otsast, kuid siis Oliver tegi ettepaneku, et ma talle sülle istuksin ning seda ma tegin.
Peagi saja aasta pärast saabusid ka Seth ja Curtis. " Noh, kus teised siis on?" küsis Seth kohe. " Ma ei tea. Ilmselt hakkas igav. " vastasin ma. " Aga teate mis nüüd saab? " küsis Seth. Me kehitasime vaid õlgu. " Ma lähen koju. Väsinud olen. " " Ma saadan sind. " ütles Curtis. Seth tegi mulle ja Oliverile kallistuse ning lahkus siis koos Curtisega. Hetk hiljem Oliver suudles mind. Peale seda tegin ma ettepaneku: " Läheks äkki minu poole? " Oliver noogutas ning tõusime püsti ja hakkasime liikuma. Peagi olime ka minu pool. Me läksime minu tuppa ja ma panin muusika mängima ning istusin siis Oliveri kõrvale voodisse. Ma tegin talle musi ning ütlesin, et olen väsinud ja tahan magada. Ta noogutas ja ma viskasin pikali ning hetk hiljem ma magasin. Ma ärkasin ning kell oli 6 õhtul. " Whoah. " ütlesin ma omaette ning märkasin, et Oliver on arvutis. Ma hiilisin talle selja taha ning haarasin tal kaela ümbert kinni ja tegin musi. Pärast seda käisin ma pesus, võtsin külmkapist red bulli ja otsisin midagi süüa, võtsin paki küpsiseid ning käisin ka suitsul.
Varsti pidi Oliver lahkuma ning otsustasin ka siis temaga koos minna. Ma saatsin ta hooneni, kus nende proov toimub ning helistasin siis Sethile. " Sa mingi magasid? " " Jaa, erinevalt sinust jah. " " Ma hiljem räägin sulle oma magamisest, aga proovi tuled? " " Üüü.. Oli omasse? " " Jaa. Ma olen poole tunni pärast all. " ning panin kõne ära. Ma kõndisin siis Sethi poole ja mõtlesin. Olist ja kõigest muust. Vahepeal tegin ka suitsu ning siis peagi olin ma Sethi maja all. Seth oli ka just siis välja jõudnud ning me kallistasime ja ta ütles: " Ma tahan Wallmartist ja Starbuckist läbi käia. " Ma noogutasin ning läksime.
Kuskil poole kümneks jõudsime proovikasse ning oli kuulad kuidas Oliver häält lahti screamis ja teised pille häälestasid. Läksin istusin diivanile ja Seth tuli istus mu kõrvale. Hetk hiljem tuli Curtis noogutas mulle ning tiris Sethi minema. Peale seda kutsus mind Oliver ning läksin tema juurde. Ta suudles mind ning varsti läksime tagasi. Ma istusin Sethi kõrvale tagasi ning rebisin tal kohvi käest. "Halloo. See on minu kohv. " Ma vastasin ainult " Mida?" ning jõin edasi. Peale seda tiris ta mult selle käest ära ja siis kuulasime proovi.
See oli täitsa tore. Meile anti tekstid ette, et me kaasa laulaks/skriimiks või mida iganes, aga oskasime seda ka peast. Peale proovi oli meil hääl ära ning vajasime vett. Me ootasime väljas Curtist ja Oliver ning siis kui nad saabusid läksime me minema.. Me jätsime Sethi ja Curtisega mingi hetk edasi ning ma saatsin Oliveri koju. Suudlesime ning jätsin temaga hüvasti. Peale seda läksin koju ning vajusin voodisse.
Hommikul magasin veidikene sisse ning käisin siis ruttu pesus ja kohendasin soengut, võtsin jällegist red bulli, panin riidesse ning tormasin välja.
Kooli lähedal sain Oliga kokku, kallistasime ning tegin talle musi ja nägin klassiõde möödumas, kes jäid meid vaatama ning läksime siis kooli. Kooli jõudes, kõik vaatasid meid. Olime nagu kuulsad. Aga noh, üks meist oligi....

Through His Eyes. 3

Seth avas om red bulli ning peagi, kui ta üritas jooma hakata siis tirisin mina selle ta käest ära ning jõime selle Oliveriga kahe peale ära. Seth ütles: " Ma tahaks ka. " Aga selle peale me ainult naersime. Ta tegi veits mossmoss nägu, aga peagi oli jälle heas tujus.
Peagi jõudsime me parki ning sealsed tüübid tundsid Oliver kohe ära ning teretasid teda. Meie poole vaatasid põlgavate pilkudega ning Oliver märkas seda ja seletas neile midagi, mis meie kõrvadele kuulmatuks jäi ning kutid vastasid "Aaa.." ning noogutasid.
Natukese aja pärast läksime istusime Sethiga pingi peale ning ma lasin muusikat. Naersime mingi nalja üle ning peagi liitus meiega ka Oliver. "Õu mai gaad ää, kohe näha, et emod kokku hoiavad ää. " ütles kuskilt ei tea kust mingi tibi, kellega Seth õiendama hakkas ning lõpuks talle ära pani. Ma kiitsin Sethi ning Oliver naeris ja vangutas pead ning ütles: " Sa oled vist esimene, kes neile midagi öelda julges." ' 'Nii kurb kui see ka pole, siis jah. Enamus koolist lakuvad nende taldu ja poevad nii mis jaksavad. Mulle pole nad eriti kunagi meeldinud, mõttetud tühikargajad.''
Mõni hetk peale seda hakkas Sethi telefon helisema. Nii palju, kui ma jutust aru sain oli see Alex. Ta ei meeldinud mulle, üldsegi mitte. Vastik pugeja ja tatt. Samal ajal, kui Seth temaga rääkis küsisin ma Oliverilt: " Mis sul õhtul plaanis? " " Ma ei tea. Läheks läbule? Need tüübid kutsusid." " Hea mõte" vastasin ma, polegi ammu joonud midagi. Natukene ei teeks paha. Seth lõpetas kõne ning küsisin: " Mis Alex tahtis? " " Tahtis teada, kus ma olen. Ära ole ta vastu õel." Selle peale ma ainult naersin ning siis ta müksas mind küünarnukiga.
Me otsustasime, et hakkame liikuma ning laaberdasime veel väljas ringi veits. Hiljem läksime läbule ning märkasin, et Seth saab mingite kuttidega hästi läbi, kuid sel hetkel tiris mind keegi...

Through His Eyes. 2

Jõudsin millalgi öösel koju ning logisin msni. Peale seda sattusin myspace ja leidsin Nende saidi.
Hakkasin Sethiga rääkima:

Craig says:

www.myspace.com/bmth

. seth. says:

Mis see on? *vajutab lingile*

Craig says:

NEMAD

. seth. says:

ohsa

Mulle hakkasid nad aina rohkem meeldima. Ma kuulasin neid terve öö ning olin mingis kahtlases tujus, kuna Sethil oli probleemi vastamisega. Hiljem sain teada, et ta oli terve selle aja Oliveriga rääkinud. Tundsin suurt kadedust. Palusin talt, et lisaks mind konvi ja siis sain ka veits rääkida. Saime isegi päris hästi läbi, ei arvanud, et nii hästi kohe alguses läbi saame.
Hiljem lisas Oliver ka teised tüübid konvi ja siis sain ma ka teiste msnid. Kell oli umbes 9 hommikul, kui lõpuks magama sain. Kuid kell 2 sai mul juba uni otsa ning logisin msni. Ma panin musa mängima ja mõne hetke pärast hakkas Oliver minuga rääkima.

Oliver says:
Hei, unimüts.
Craig says:
Tsau, tsau.
Oliver says:
Välja viitsid?

Sel hetkel kui ma seda lugesin, mida Oliver ütles, sain ma vaimse šoki. Ma olin täis õnne. Ma poleks iial arvanud, et Tema kutsub mind välja.

Craig says:
Jaa, ikka. Aga kus kohtume?
Oliver says: Ma mõtlesin, et kuskil seal eilse kontserdipaiga ees, ma suht ei tunne seda linna veel.

Muigasin ja vastasin:

Craig says:
Olgu, see pole mulle eriti kaugel ka. Mingi 3?
Oliver says:
Olgu.
Craig says:
Tavai, ma sättima. Cya, d00d.

Ning logisin msnist välja ja läksin pessu. Peale seda tegin soengu ja võtsin külmikust ühe red bulli ning valisin riideid. Võtsin kapist kollased püksid, musta vansi tsärgi ja musta pusa. Läksin esikusse ja panin oma the prodigy slipid jalga ning läksin uksest välja. Tee peal tegin suitsu ning jõin oma red bulli, et natukene end värskendada. Peagi olin ma kohal ning peatselt ilmus ka Oliver. Tal oli täpselt sama pusa, mis minul. Ta tuli juurde ja me surusime kätt ning ta ütles: " Kena pusa, ma olen seda kuskil näinud. " Ning ma muigasin.
Me kõndisime ringi ja rääkisime juttu. Ma ei uskunud, et ma suudan temaga nii vabalt suhelda. Ma õppisin teda rohkem tundma ning ta tundus poole toredam, kui eilsel kontserdil.
Me olime jõudnud Sethi maja alla. Ma ütlesin talle: " Tule! " ning läksin üle tee ja maja uksest sisse. Kõndisime paar korrust üles poole ning jõudsime Sethi ukse taha. Oliver küsis: " Mis me siin teeme? " " Kohe näed. " vastasin talle ning katsusin ukse linki. See oli loomulikult lahti nagu alati. " WTF? Miks nii vara siin olete? " kostus peagi Sethi suust. " Pole ju vara, kell on neli. Rise and shine! " ütlesime me mõlemad. Seth ignos meid ning läks uuesti teki alla tagasi ning tõmbas teki üle pea. Kuid nii see ei jäänud. Me tirisime temalt tekki pealt ära ja ähvardasime veega, mille peale ta kohe voodist välja vannituppa tormas. Istusime Oliveriga nii kaua ja ootasime teda. Tal läks terve igavik ning lõpuks kui ta red bulli ja banaaniga meie juurde ilmus läksime me minema...

Through His Eyes. 1

Me olime juba aastaid ühes koolis käinud, kuid me ei suhelnud. Kuulda oli, et neil on bänd, kuid kuulnud ma seda polnud. Nende juures oli kõik eriline-välimus, muusikamaitse, iseloom. Kõik.

Nad suhtlesid põhiliselt kas siis omavahel või väljaspool kooli teiste tüüpidega. Tundus nagu neid ei huvitakski teised siin koolis. Me olime neid juba kaua jälginud.
Ühel korral sattusime ühele üritusel ja juhuslikult just siis kui NEMAD lavale astusid. Me jooksime siis lava ette ja moshisime ning headbangisime nende saatel. Pärast kui nad lavalt maha tulid, olid nad publiku seas ja nautisid teisi bände.Samal ajal kui ma vaatasin mingit igavat bändi laval ja nautisin oma cocat, müksas mind Seth küünarnukiga ja näitas siis Nende poole. Ma haarasin Sethil käest kinni ja lausa võib öelda, et jooksin nende poole. " Hai, mina olen Craig ja tema on Seth " tutvustasin ma meid. Seejärel tutvustasid nemad endeid:''Oliver, curtis, Lee, Matt N. ja Matt K.'' Ma küsisin: " Te käite Hamptonis, eks? " Oliver noogutas. Peale seda küsis Seth: " Te tulite Inglismaalt? " Oliver jälle noogutas. Mulle tundus, et nad ei viitsi või ei taha meiega suhelda ning siis Seth ütles: " Me siis lähme. " ning tiris mind lava ette, sest lavale tuli peaesineja Greeley Estates. Tantsisime ja kargasime nede saatel kuni lõpuni ning siis otsustasime veel sinna jääda. Seth küsis mult: " Kas sul juua on? " Ulatasin talle oma Nestea. Ta lisas veel: " Ma lähen käin suitsul. " Ma noogutasin ja istusin tooli moodi diivani peale maha ning nautisin muusikat ja nägin Oliveri lahkumas. Mõtlesin, kas me võisime teda häirida või mitte.
Olin peaaegu magama jäämas, kuid siis tuli Seth. " Kus sa olid nii kaua? " küsisin ma natukene pettunud häälega. " Suitsu tegin ja Oliga rääkisin." sain ma vastuseks. See tuli mulle suure pettumusena ning tundis kurbust enda sees. " Midaa?! Sinuga rääkis ja minuga mitte. Eriti tore. " Selle peale Seth patsutas mind õlale ja ütles: "Rahune, ta kõigest vabandas... "

Natuke uut...

Jou düüdid. Asi on nüüd selline, et ma kirjutan ühe oma semu (loe: emotibi) blogi nagu teise tegelase (loe: minu) silmade läbi ning see tähendab, et ma vist enda oma ei jõua, aga tegevust on teile siiski. ;)
Senikaua kui kirjutan minge lugege tema (loe:emotibi) blogi. http://myownlifewhatilive.blogspot.com

Olge tublid, Tadaa.. Dorrit saab südame (L)